ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Deep Blue 

Esimesena tooksin välja Deep Blue, mis on malet mängiv arvuti, mille töötas välja IBM. Deep Blue oli esimene arvuti, mis võitis valitsevat male maailmameistrit (1997). Pärast seda hetke pole inimesed enam arvutite vastu malemängus saanud ning kasutatakse arvuteid, et mänge analüüsida ning neist õppida.

Deep Blue analüüsis 200 miljonit male käiku sekundis ning kasutas alpha-beta otsingualgoritmi ning võitis enamasti oma puhta jõuga ja võimalusega analüüsida positsioone kordades kiiremini kui inimene. 

Matš kestis mitu päeva ja sai massilise meediakajastuse üle kogu maailma. See oli klassikaline süžeejoon mees vs. masin. Võistluse taga oli aga oluline arvutiteadus, mis tõukas arvutite võimet käsitleda keerulisi arvutusi, mis on vajalikud uute meditsiiniliste ravimite avastamiseks; teha laiaulatuslikku finantsmodelleerimist, mis on vajalik suundumuste tuvastamiseks ja riskianalüüsi tegemiseks; hallata suurte andmebaaside otsinguid; ja teha paljudes teadusvaldkondades vajalikke arvutusi.

Kasutatud allikad:
  • https://www.ibm.com/ibm/history/ibm100/us/en/icons/deepblue/#:~:text=On%20May%2011%2C%201997%2C%20an,the%20champion%20and%20three%20draws.
  • https://en.wikipedia.org/wiki/Deep_Blue_(chess_computer)
  • https://et.wikipedia.org/wiki/Deep_Blue


AWS - Amazon Web Services


Amazon Web Services on maailma suurim pilveteenuste pakkuja ning vaieldamatult kõige rohkem kasutatavam platvorm. AWS on loomisest saadik (2002) olnud pilvetehnoloogiate eestvedaja ning järkjärgult on-prem oleva infrastruktuuri ülevõtja. Aina enam tehnoloogijaid, tooteid, teenuseid ning platvorme lähevad ülevad pilveteenuste peale. Usun, et ilma Amazonita oleksime pilvetehnoloogiate maailmas palju vähem arenenud ning arvan, et just pilvetehnoloogiad on need, mis meid ees ootab.

AWS loodi 2002. aastal, mis ajal oli sellel ainult paar üksikut töötavat tööriista ja teenust, 2022. aastal on neid teenuseid 227 ning Amazon omab 34% tervest pilvetehnoloogiate turust.  

Kasutatud allikad:
  • https://et.wikipedia.org/wiki/Amazon_Web_Services
  • https://techcrunch.com/2016/07/02/andy-jassys-brief-history-of-the-genesis-of-aws/?guccounter=1&guce_referrer=aHR0cHM6Ly93d3cuZ29vZ2xlLmNvbS8&guce_referrer_sig=AQAAAHcCKZmeGwe8RE81T2AzvrkZKhu8I6DxqV4eGQLmQ0beDBGPrGJes6RVHwMIpiOPDbUYkJQqkzdcLCn5iMh0Thh8jugGWQ7gCIGeW5nvBEF2vHknKIAK49zjK8EK2yvkt7KhkJQzRnmyX0tOHSy69qn84PmbEdnyf4kJ-FaQKYOj


SSD - Solid State Drive


Pooljuhtketas ehk SSD-ketas on välkmälul põhinev andmesalvesti, millel erinevalt HDD-st puuduvad liikuvad osad. SSD-d on suurem ja kiirem lugemis- ja kirjutamiskiirus võrreldes HDD-ga. 

Esimesed versioonid pooljuhtketastest tulid aastal 1978. StoraTeK-i poolt ning olid RAM-i põhised. Välkmäluga kõvakettad tulid välja 1989. aastal. SSD-d arenevad pidevalt ning kiirused lähevad aina paremaks ning andmemahud aina suuremaks. Hetkel kõige suurem SSD-d on 120TB võrreldes HDD 32TB. 

Kasutatud kirjandus:
  • https://et.wikipedia.org/wiki/Pooljuhtketas
  • https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/solid-state-drive#:~:text=The%20first%20version%20of%20SSDs,due%20to%20its%20high%20performance.
  • https://linuxhint.com/who-makes-biggest-ssd/

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Mind huvitas see tekst. Väga põnev oli lugeda, kes need häkkerid on, mis suhtumisega nad peaksid olema jne. Eriti meeldivad mulle mõned vajalikud teadmised. Selles peatükis kirjeldatakse, milliseid keeli häkker peaks teadma, millises järjekorras neid õppida, ning õppimiseks on palju kasulikke linke. Samuti tahaksin esile tõsta peatükis "Häkkerite suhtumine" olevaid ideid, sest arvan, et peaksime neist õppima ja kasutama neid oma elu teistes valdkondades (eriti idee, et "maailm on täis fantastilisi probleeme, mis ootavad lahendamist" ). Samuti on põnev õppida häkkerikultuuri. Sellest peatükist sain teada, mida nad peavad oluliseks ja kuidas nende austust teenida. Lõpetuseks lisaksin, et lugeda autori vastuseid korduma kippuvatele küsimustele on väga huvitav. Kuigi ma ei taha praegu olla tipphäkker, kasutan raamatus leiduvat teavet kindlasti enda täiendamiseks. Kasutatud kirjandus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_10:_V%C3%B5rkude_rikkus%CB%90_vabast_tarkv
Read more

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Raamatus on välja toodud, et teha autoriõigus kehtivaks ainult siis, kui tahetakse intelektuaalomandit jagada kommertsilisel eesmärgil, kui aga jagada laulu või artiklit näiteks sõbrale siis seda saaks teha ilma probleemita. Selline lahendus kõlab teoreetiliselt hästi, kuid seda oleks väga raske kontrollida ning jälgida ja on võimalus, et seda hakatakse kurjalt ära kasutama.  Sammuti soovitakse autoriõiguse pikkust muuta eluaeg + 70 aastat 20 aasta peale pärast teose välja andmist. Selline muudatus oleks hea kuna hetkel paigas olev süsteem on liiga pikk. Usun, et ka lubada orginaalsetest loomingutest "remixide" tegemine oleks ka hea mõte. Raamat  “The Case For Copyright Freeom” sisaldab palju huvitavaid ja uuenduslikke ideid. Mõned näevad välja veidi utoopilised, kuid mõned on väga funktsionaalsed. Eks aeg näitab, mis edasi saab. Kasutatud kirjandus: http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf https://w
Read more

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Hea näitena tooksin välja elron.ee , lehte lahtitehes on kohe aru saada millega on tegemist ning leht näeb korralik ja puhas välja. Saidil on lihtne navigeerida ja saidi avamisel leiate kiiresti mängukaaslased. Tänu lehe lihtsusele on lihtne meeles pidada, kus on kõik vajalikud lingid ja tööriistad. Mina isiklikult ei ole saidi kasutamise ajal ühtegi viga leidnud. Üldiselt on lehte rõõm kasutada. Halva näitena tooksin välja diskmat.ee , leht ei ole hästi disainitud ning lehel on liiga palju liikuvaid ja vilkuvaid elemente. Seal on palju üleliikseid ikoone ning gif-e. Lehel on raske orienteeruda ning midagi üles leida. Lehel on raske aru saada kuhu vajutada saab ning kuhu ei saa.  Samuti on lehe keerukuse tõttu raske meelde jätta, kus midagi asub. Ühesõnaga on lehekülg tõeline HTML-i põrgu.
Read more