ITSPEA

Copylefti puudumine tähendab, et litsents ei kehti originaali muutmise korral. Tänu sellele saab modifikatsioone muuta ka kommertstarkvaraks. Sellise litsentsi näide on BSD või Apache. Näiteks Microsoft .NET Micro Framework kasutab Apache litsentsi, Django Web Framework aga BSD litsentsi. Arvan, et kui soovite lähtekoodi modifikatsioone tasuta jagada, peaksite neid litsentse kasutama ja mitte muretsema autoritasude pärast. Nõrga copyleft litsentsi näide on LGPL või GNU Lesser General Public License. See on väga sarnane GPL-i ehk GNU General Public License’iga.  Peamine erinevus seisneb selles, et LGPL-i alusel võimaldab litsents tarkvaral integreerida koodi programmi, mis ei ole LGPL-i või GPL-i alusel litsentsitud, olenemata sellest, kas see programm on avatud lähtekoodiga või mitte. Muudetud komponentidele peab aga kehtima sama LGPL-litsents. Selliste litsentside näideteks on VLC Media Player. Selliseid litsentse kasutatakse tavaliselt teekide jaoks. Näiteks tugev copyleft litsents o

Raamatus on välja toodud, et teha autoriõigus kehtivaks ainult siis, kui tahetakse intelektuaalomandit jagada kommertsilisel eesmärgil, kui aga jagada laulu või artiklit näiteks sõbrale siis seda saaks teha ilma probleemita. Selline lahendus kõlab teoreetiliselt hästi, kuid seda oleks väga raske kontrollida ning jälgida ja on võimalus, et seda hakatakse kurjalt ära kasutama.  Sammuti soovitakse autoriõiguse pikkust muuta eluaeg + 70 aastat 20 aasta peale pärast teose välja andmist. Selline muudatus oleks hea kuna hetkel paigas olev süsteem on liiga pikk. Usun, et ka lubada orginaalsetest loomingutest "remixide" tegemine oleks ka hea mõte. Raamat  “The Case For Copyright Freeom” sisaldab palju huvitavaid ja uuenduslikke ideid. Mõned näevad välja veidi utoopilised, kuid mõned on väga funktsionaalsed. Eks aeg näitab, mis edasi saab. Kasutatud kirjandus: http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf https://w

Internetisuhtlus erineb tavapärasest suhtlusest mitmel põhjusel. Näiteks ei tea sa alati, kes on teisel pool ekraani. Saadetud sõnumeid võidakse ka konteksti puudumise tõttu valesti tõlgendada. Virginia Sheal on 10 reeglit, kuidas Internetis õigesti käituda. Tahaksin siinkohal kommenteerida üht. Täpsemalt tahan ma rääkida seitsmendast vaatusest "Aidake piirata neetud sõda". Mul endal pole sellele otsest ligipääsu olnud, kuna postitan internetis väga vähe. Küll aga olen korduvalt ütlusi näinud. Eriti tundlikel teemadel nagu poliitika ja religioon. 2016. aasta USA presidendivalimised on hea näide. Erinevatel teemadel on peetud mitu vande sõda ja kui Trump võitis, siis vande andmine jätkus ja kestab mõnes mõttes tänaseni. Samal aastal oli sarnane lugu ka Brexitiga. Sellistel aegadel tuleb meeles pidada, et olla viisakas ja mitte rünnata neid lihtsalt sellepärast, et nad ei nõustu. Internetis on kiruvaid inimesi, kuid neid saab piirata. Peate lihtsalt üksteist mõistma. Samuti pea