E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copylefti puudumine tähendab, et litsents ei kehti originaali muutmise korral. Tänu sellele saab modifikatsioone muuta ka kommertstarkvaraks. Sellise litsentsi näide on BSD või Apache. Näiteks Microsoft .NET Micro Framework kasutab Apache litsentsi, Django Web Framework aga BSD litsentsi. Arvan, et kui soovite lähtekoodi modifikatsioone tasuta jagada, peaksite neid litsentse kasutama ja mitte muretsema autoritasude pärast.

Nõrga copyleft litsentsi näide on LGPL või GNU Lesser General Public License. See on väga sarnane GPL-i ehk GNU General Public License’iga. Peamine erinevus seisneb selles, et LGPL-i alusel võimaldab litsents tarkvaral integreerida koodi programmi, mis ei ole LGPL-i või GPL-i alusel litsentsitud, olenemata sellest, kas see programm on avatud lähtekoodiga või mitte. Muudetud komponentidele peab aga kehtima sama LGPL-litsents. Selliste litsentside näideteks on VLC Media Player. Selliseid litsentse kasutatakse tavaliselt teekide jaoks.

Näiteks tugev copyleft litsents on GPL või GNU Public License. See litsents tagab lõppkasutajale tarkvara kasutamise, uurimise, jagamise ja muutmise õiguse. See litsents kehtib ka kõikidele tarkvara muudatustele. Seda litsentsi kasutavad paljud tarkvaraprogrammid, näiteks Ansible, Wordpress  ja paljud teised. Saate seda litsentsi kasutada, kui soovite, et kõik muud lähtetarkvara versioonid jääksid tasuta.

Lõpuks on olemas väga tugev copyleft litsents. Näiteks AGPL või GNU Affero General Public License. Nagu LGPL, on AGPL väga sarnane GPL-i litsentsiga. AGPL parandab aga GPL-is esinenud vea. Isegi AGPL viitab võrgukasutamisele kui levitamisele ja nõuab siiski avatud lähtekoodiga levitamist. See hõlmab näiteks Grafanat. Arendajad, kes loovad ka serverite jaoks tasuta tarkvara, peaksid kasutama AGPL-i.


Kasutatud materjalid:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_7:_Arvutid_ja_paragrahvid_II%CB%90_litsentsid_ja_autori%C3%B5igus

https://en.wikipedia.org/wiki/Copyleft

https://en.wikipedia.org/wiki/Apache_License

https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Lesser_General_Public_License

https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_General_Public_License

https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Affero_General_Public_License



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Mind huvitas see tekst. Väga põnev oli lugeda, kes need häkkerid on, mis suhtumisega nad peaksid olema jne. Eriti meeldivad mulle mõned vajalikud teadmised. Selles peatükis kirjeldatakse, milliseid keeli häkker peaks teadma, millises järjekorras neid õppida, ning õppimiseks on palju kasulikke linke. Samuti tahaksin esile tõsta peatükis "Häkkerite suhtumine" olevaid ideid, sest arvan, et peaksime neist õppima ja kasutama neid oma elu teistes valdkondades (eriti idee, et "maailm on täis fantastilisi probleeme, mis ootavad lahendamist" ). Samuti on põnev õppida häkkerikultuuri. Sellest peatükist sain teada, mida nad peavad oluliseks ja kuidas nende austust teenida. Lõpetuseks lisaksin, et lugeda autori vastuseid korduma kippuvatele küsimustele on väga huvitav. Kuigi ma ei taha praegu olla tipphäkker, kasutan raamatus leiduvat teavet kindlasti enda täiendamiseks. Kasutatud kirjandus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_10:_V%C3%B5rkude_rikkus%CB%90_vabast_tarkv
Read more

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Raamatus on välja toodud, et teha autoriõigus kehtivaks ainult siis, kui tahetakse intelektuaalomandit jagada kommertsilisel eesmärgil, kui aga jagada laulu või artiklit näiteks sõbrale siis seda saaks teha ilma probleemita. Selline lahendus kõlab teoreetiliselt hästi, kuid seda oleks väga raske kontrollida ning jälgida ja on võimalus, et seda hakatakse kurjalt ära kasutama.  Sammuti soovitakse autoriõiguse pikkust muuta eluaeg + 70 aastat 20 aasta peale pärast teose välja andmist. Selline muudatus oleks hea kuna hetkel paigas olev süsteem on liiga pikk. Usun, et ka lubada orginaalsetest loomingutest "remixide" tegemine oleks ka hea mõte. Raamat  “The Case For Copyright Freeom” sisaldab palju huvitavaid ja uuenduslikke ideid. Mõned näevad välja veidi utoopilised, kuid mõned on väga funktsionaalsed. Eks aeg näitab, mis edasi saab. Kasutatud kirjandus: http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf https://w
Read more

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Hea näitena tooksin välja elron.ee , lehte lahtitehes on kohe aru saada millega on tegemist ning leht näeb korralik ja puhas välja. Saidil on lihtne navigeerida ja saidi avamisel leiate kiiresti mängukaaslased. Tänu lehe lihtsusele on lihtne meeles pidada, kus on kõik vajalikud lingid ja tööriistad. Mina isiklikult ei ole saidi kasutamise ajal ühtegi viga leidnud. Üldiselt on lehte rõõm kasutada. Halva näitena tooksin välja diskmat.ee , leht ei ole hästi disainitud ning lehel on liiga palju liikuvaid ja vilkuvaid elemente. Seal on palju üleliikseid ikoone ning gif-e. Lehel on raske orienteeruda ning midagi üles leida. Lehel on raske aru saada kuhu vajutada saab ning kuhu ei saa.  Samuti on lehe keerukuse tõttu raske meelde jätta, kus midagi asub. Ühesõnaga on lehekülg tõeline HTML-i põrgu.
Read more