ITSPEA

Hea näitena tooksin välja elron.ee , lehte lahtitehes on kohe aru saada millega on tegemist ning leht näeb korralik ja puhas välja. Saidil on lihtne navigeerida ja saidi avamisel leiate kiiresti mängukaaslased. Tänu lehe lihtsusele on lihtne meeles pidada, kus on kõik vajalikud lingid ja tööriistad. Mina isiklikult ei ole saidi kasutamise ajal ühtegi viga leidnud. Üldiselt on lehte rõõm kasutada. Halva näitena tooksin välja diskmat.ee , leht ei ole hästi disainitud ning lehel on liiga palju liikuvaid ja vilkuvaid elemente. Seal on palju üleliikseid ikoone ning gif-e. Lehel on raske orienteeruda ning midagi üles leida. Lehel on raske aru saada kuhu vajutada saab ning kuhu ei saa.  Samuti on lehe keerukuse tõttu raske meelde jätta, kus midagi asub. Ühesõnaga on lehekülg tõeline HTML-i põrgu.

Mind huvitas see tekst. Väga põnev oli lugeda, kes need häkkerid on, mis suhtumisega nad peaksid olema jne. Eriti meeldivad mulle mõned vajalikud teadmised. Selles peatükis kirjeldatakse, milliseid keeli häkker peaks teadma, millises järjekorras neid õppida, ning õppimiseks on palju kasulikke linke. Samuti tahaksin esile tõsta peatükis "Häkkerite suhtumine" olevaid ideid, sest arvan, et peaksime neist õppima ja kasutama neid oma elu teistes valdkondades (eriti idee, et "maailm on täis fantastilisi probleeme, mis ootavad lahendamist" ). Samuti on põnev õppida häkkerikultuuri. Sellest peatükist sain teada, mida nad peavad oluliseks ja kuidas nende austust teenida. Lõpetuseks lisaksin, et lugeda autori vastuseid korduma kippuvatele küsimustele on väga huvitav. Kuigi ma ei taha praegu olla tipphäkker, kasutan raamatus leiduvat teavet kindlasti enda täiendamiseks. Kasutatud kirjandus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_10:_V%C3%B5rkude_rikkus%CB%90_vabast_tarkv

Esimeseks IT juhiks valin Mark Zuckerberg. Tema juhitee sai alguse Facebooki loomisest 2004. aastal. Tema äri on kasvanud uskumatult suureks ja seda on väga raske hallata. Nüüd, peaaegu 15 aastat hiljem, on tal välja kujunenud juhtimisstiil. Kuigi seda pole esmapilgul lihtne kirjeldada. Loomulikult peaks kõigil juhtidel olema visioon – peab olema selge pilt, mille poole püüelda. Kuid veelgi huvitavam on see, et Facebookil pole selget hierarhiat - isegi uusimad töötajad saavad Zuckerbergiga arutada, mida ta ka just  julgustab. Kõiki tuleb kohelda võrdselt. See on näinud Zuckerbergi rolli juhi, suhtleja, mentori ja arendusmootorina. Teiseks valisin Elon Muski, kelle karjäär sai alguse mitmetest firmadest ning äriiidedest, kuid eriti läbilöövaks osutus X.com, millest sai hiljem PayPal. 2022. aastal võib öelda, et Musk on üks mõjuvõimsamaid ja jälgitavaid juhte maailmas. Eriti tuntud on ta oma twitteri postituste pärast ning teda kummardatakse nohikute poolt üle maailma. Näen Muski arengum

Copylefti puudumine tähendab, et litsents ei kehti originaali muutmise korral. Tänu sellele saab modifikatsioone muuta ka kommertstarkvaraks. Sellise litsentsi näide on BSD või Apache. Näiteks Microsoft .NET Micro Framework kasutab Apache litsentsi, Django Web Framework aga BSD litsentsi. Arvan, et kui soovite lähtekoodi modifikatsioone tasuta jagada, peaksite neid litsentse kasutama ja mitte muretsema autoritasude pärast. Nõrga copyleft litsentsi näide on LGPL või GNU Lesser General Public License. See on väga sarnane GPL-i ehk GNU General Public License’iga.  Peamine erinevus seisneb selles, et LGPL-i alusel võimaldab litsents tarkvaral integreerida koodi programmi, mis ei ole LGPL-i või GPL-i alusel litsentsitud, olenemata sellest, kas see programm on avatud lähtekoodiga või mitte. Muudetud komponentidele peab aga kehtima sama LGPL-litsents. Selliste litsentside näideteks on VLC Media Player. Selliseid litsentse kasutatakse tavaliselt teekide jaoks. Näiteks tugev copyleft litsents o

Raamatus on välja toodud, et teha autoriõigus kehtivaks ainult siis, kui tahetakse intelektuaalomandit jagada kommertsilisel eesmärgil, kui aga jagada laulu või artiklit näiteks sõbrale siis seda saaks teha ilma probleemita. Selline lahendus kõlab teoreetiliselt hästi, kuid seda oleks väga raske kontrollida ning jälgida ja on võimalus, et seda hakatakse kurjalt ära kasutama.  Sammuti soovitakse autoriõiguse pikkust muuta eluaeg + 70 aastat 20 aasta peale pärast teose välja andmist. Selline muudatus oleks hea kuna hetkel paigas olev süsteem on liiga pikk. Usun, et ka lubada orginaalsetest loomingutest "remixide" tegemine oleks ka hea mõte. Raamat  “The Case For Copyright Freeom” sisaldab palju huvitavaid ja uuenduslikke ideid. Mõned näevad välja veidi utoopilised, kuid mõned on väga funktsionaalsed. Eks aeg näitab, mis edasi saab. Kasutatud kirjandus: http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf https://w

Internetisuhtlus erineb tavapärasest suhtlusest mitmel põhjusel. Näiteks ei tea sa alati, kes on teisel pool ekraani. Saadetud sõnumeid võidakse ka konteksti puudumise tõttu valesti tõlgendada. Virginia Sheal on 10 reeglit, kuidas Internetis õigesti käituda. Tahaksin siinkohal kommenteerida üht. Täpsemalt tahan ma rääkida seitsmendast vaatusest "Aidake piirata neetud sõda". Mul endal pole sellele otsest ligipääsu olnud, kuna postitan internetis väga vähe. Küll aga olen korduvalt ütlusi näinud. Eriti tundlikel teemadel nagu poliitika ja religioon. 2016. aasta USA presidendivalimised on hea näide. Erinevatel teemadel on peetud mitu vande sõda ja kui Trump võitis, siis vande andmine jätkus ja kestab mõnes mõttes tänaseni. Samal aastal oli sarnane lugu ka Brexitiga. Sellistel aegadel tuleb meeles pidada, et olla viisakas ja mitte rünnata neid lihtsalt sellepärast, et nad ei nõustu. Internetis on kiruvaid inimesi, kuid neid saab piirata. Peate lihtsalt üksteist mõistma. Samuti pea