ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

           @ sümbol 

1971. aastal võeti kasutusele @ sümbol, kuid juba varem oli see kasutuses kaubanduses. IT-sse jõudes sai @ endale kindla tähenduse, kui Ray Tomlinson oli vastamisi probleemiga, kuidas saata emaili niimoodi, et aadressis oleks inimese nimi  kui ka arvuti.  Selle probleemi lahendamiseks võttis Ray kasutusele @-i. See sümbol on sellest hetkest saadik jäänud meiega ning on peaaegu igapäevases kasutuses. 

          Telnet 

Telnet on tänapäeval pea täielikult asendatud SSH-ga, kuna Telnet on krüpteerimata ning lihtsasti pealtkuulatav. Telnet arendati 1969. aastal, et luua kahesuunaline interaktiivne tekstipõhine suhtluskanal. Tänapäeval võib Telnet olla kasutudes ainult selleks, et vanadesse UNIX serveritesse ligi pääseda.

Kasutatud kirjandus:
https://et.wikipedia.org/wiki/Telnet 
 
https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_2:_Arpanetist_Facebookini_-_Interneti_kujunemislugu

https://www.smithsonianmag.com/science-nature/the-accidental-history-of-the-symbol-18054936/

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Pahavara on tarkvara, millel on kahjulikud mõjud. Pahavara jaguneb viirusteks, ussideks, troojalasteks, nuhkvaradeks, lunavaradeks jne. Mõned silmapaistvamad pahavara näited on ILOVEYOU uss, mis läks maailmale maksma umbes 6 miljardit dollarit, ja Stuxnet, mille (väidetavalt) lõi USA ja mis häiris Iraani tuumaprogrammi. Samuti tooksin välja WannaCry lunavara, mis levis umbes kolm aastat tagasi ja nakatas ühe päevaga ligi 230 000 arvutit 150 erinevast riigist. Paljud pahavara on mõeldud Windowsi süsteemidele. Arvutid peaksid kasutama pahavaravastast tarkvara, et vältida pahavara aktiveerimist või arvutisse sisenemist. Kasutajaid tuleks koolitada ka põhitõdede osas, näiteks milliseid linke avada, kuidas teada saada, kas fail on pahavara ja palju muud. Lingi avamise näitena toon "Meilide saamise", sest tundmatud kasutajad võivad kogemata pahatahtlikele linkidele klõpsata ja oma arvutid nakatada. Samuti peaksid selged olema mõned lihtsad reeglid, näiteks "ära ütle inimestele
Read more

E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Mind huvitas see tekst. Väga põnev oli lugeda, kes need häkkerid on, mis suhtumisega nad peaksid olema jne. Eriti meeldivad mulle mõned vajalikud teadmised. Selles peatükis kirjeldatakse, milliseid keeli häkker peaks teadma, millises järjekorras neid õppida, ning õppimiseks on palju kasulikke linke. Samuti tahaksin esile tõsta peatükis "Häkkerite suhtumine" olevaid ideid, sest arvan, et peaksime neist õppima ja kasutama neid oma elu teistes valdkondades (eriti idee, et "maailm on täis fantastilisi probleeme, mis ootavad lahendamist" ). Samuti on põnev õppida häkkerikultuuri. Sellest peatükist sain teada, mida nad peavad oluliseks ja kuidas nende austust teenida. Lõpetuseks lisaksin, et lugeda autori vastuseid korduma kippuvatele küsimustele on väga huvitav. Kuigi ma ei taha praegu olla tipphäkker, kasutan raamatus leiduvat teavet kindlasti enda täiendamiseks. Kasutatud kirjandus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_10:_V%C3%B5rkude_rikkus%CB%90_vabast_tarkv
Read more

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Raamatus on välja toodud, et teha autoriõigus kehtivaks ainult siis, kui tahetakse intelektuaalomandit jagada kommertsilisel eesmärgil, kui aga jagada laulu või artiklit näiteks sõbrale siis seda saaks teha ilma probleemita. Selline lahendus kõlab teoreetiliselt hästi, kuid seda oleks väga raske kontrollida ning jälgida ja on võimalus, et seda hakatakse kurjalt ära kasutama.  Sammuti soovitakse autoriõiguse pikkust muuta eluaeg + 70 aastat 20 aasta peale pärast teose välja andmist. Selline muudatus oleks hea kuna hetkel paigas olev süsteem on liiga pikk. Usun, et ka lubada orginaalsetest loomingutest "remixide" tegemine oleks ka hea mõte. Raamat  “The Case For Copyright Freeom” sisaldab palju huvitavaid ja uuenduslikke ideid. Mõned näevad välja veidi utoopilised, kuid mõned on väga funktsionaalsed. Eks aeg näitab, mis edasi saab. Kasutatud kirjandus: http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf https://w
Read more